Laoseisu jälgimiseks on aruanne "Laoseis" (Ladu ->
Aruanded -> Laoseis), mille abil on võimalik vaadata
konkreetse kuupäeva seisu erinevates osakondades nii detailselt
kaupade lõikes (samuti partiide lõikes) kui ka
osakondade lõikes summaarselt.
Liikumisi laos saab vaadata aruandest
"Kauba liikumine" (Ladu -> Aruanded ->
Kauba liikumine). Nimetatud aruandest saab vastused sellistele
küsimusele nagu, mis on toimunud konkreetse kaubaga (milliste
dokumentidega see on liikunud); palju ühte või teist
kaupa on perioodi jooksul soetatud, müüdud, maha kantud;
milline on kasum/kahjum kauba müügist jne.
Kaubaliikumised ja laoseis näitavad juba toimunud fakte. Kaupadega tegeledes on
aga tihtipeale vaja arvestada ka nii öelda planeeritava
liikumisega. Oluline on see näiteks kauba tellimisel, kus peaks
lisaks kauba laoseisule arvesse võtma ka seda, palju on kaupa
vaadeldaval perioodil sisse tulemas ja/või välja minemas.
Sellise informatsiooni kokkupanemiseks ja laovajaduse esitamiseks on
aruanne "Laovajaduse prognoos" (Ladu ->
Aruanded -> Käibe analüüs -> Laovajaduse
prognoos). Aruande tulemiks on kauba laoseis arvestades kasutaja poolt tehtud
määrangutega.
NB! Kauba vajadust vaadatakse konkreetse osakonna keskselt.
Lisaks eespool kirjeldatud laovajaduse prognoosi aruandele on programmis spetsiaalne toiming, mille abil on kokkukorjatud informatsiooni põhjal võimalik koostada ostutellimust: Ost -> Arve -> Kauba vajadus laos. Toimingu sisuks on leida kaubakogused, mida oleks vaja tellida, anda kasutajale võimalus neid täpsustada ja koostada selle informatsiooni põhjal ostutellimus.
Arvestades seda, et ostutellimus koostatakse ühele konkreetsele tarnijale, oleks vaja välja noppida informatsioon ainult selle tarnija käest ostetavate kaupade kohta.
Selliseid kaupu ükshaaval välja noppida oleks suht tüütu. Seepärast on soovitav defineerida spetsiaalsed hankijatunnused (vt. Kaubagrupid), need kaupadele külge märkida ja aruande võtmisel küsida informatsiooni seda tunnust omavate kaupade kohta ("valin kaupu tunnuste järgi").
Kauba laoseisu kriitilise piiri määramiseks kasutatakse mahakandmisakti
tehingut. Aktile kantakse kaupade kriitilised kogused miinusmärgiga,
mis sisult tähendab seda, et planeeritakse selle kauba
väljaminekut märgitud koguses.