Kardinalis ei ole kauba (samuti teenuste) koodide olemasolu alati vajalik, küll aga on nende olemasolul võimalik kaupa lisaks nimetusele otsida ka koodi järgi. Ühel kaubal võib olla ka mitu erinevat koodi. Koodide vajadus ja nende defineerimine sõltub otseselt ettevõtlusest. Kasutuse poolest võib koodid jagada nelja suuremasse gruppi:

• hankijakood – suhtlemiseks hankijaga. Kui mitmelt hankijalt ostetakse sama kaupa, kuid hankijad kasutavad suhtlemisel erinevaid koode, on mõistlik teha nendele hankijatele vastavad müügikoodide tabelid.
• triipkood – kauba tuvastamiseks skänneriga
• ettevõttesisene kood – omatoodangu lihtsamaks tuvastamiseks
• otsevalikuga klaviatuuri koodid – programmi Kassa olemasolul otsevalikuga klaviatuuri klahvide alla spetsiaalsete kaupade paigutamise jaoks.

Programmiga on kaasas kaks kooditabelit, mis on nimetatud vastavalt: "Kood" ja "Triipkood". Kui kasutatakse rohkem kui kahte erinevat koodi, siis tuleb nende jaoks sisestada lisa tabelid (vt. Müügikoodid).

NB! Kauba kiirotsijas kuvatakse koodid ühest konkreetsest kooditabelist, koodi järgi otsida on aga võimalik üle kõikide kooditabelite.

Koodide kasutamine Kardinalis seadistatakse tööjaama keskselt. Selleks tuleb tööjaama seadetes määrata kood, mida kiirotsijas välja näidatakse, see on "Müügikood" ja koodid üle mille veel otsitakse, need on "Alternatiivkoodid":

Aruandluses kasutatakse põhikoodina määratud koodi, erandi moodustab vaid aruanne "Kaubad", mis annab võimaluse esitada korraga kahte koodi.

Kassas kasutatavad koodid määratakse Peakassas: Seadista -> Kassad, lehel "Kaubainfo", kus "müügikoodid" on need, üle mille otsimist teostatakse ja "Põhikood" see, mida kiirotsijas välja näidatakse.

Kaubakoode on võimalik kasutada veel ka Kassadesse info saatmisel. Valides Peakassas lehel "Kaubainfo": Saadetakse -> Müügikoodiga kaubad/teenused, jõuavad konkreetsesse kassasse vaid need kaubad, millel on koodid Peakassas märgitud müügikoodide tabelites.

Koodid otsevalikuga klaviatuuri jaoks

Kassaklavituur on programmeeritud nii, et igale klahvile vastab kindel kood. Kood koosneb rea (täht) ja veeru tähisest (number). Näiteks on ülemine vasakpoolne klahv tähistatud koodiga A01. Selle all asetsev klahv aga B01, millest paremale jääb omakorda B02. Kui kaubal on küljes kood, mis vastab eespool kirjeldatule, siis klahvile vajutamisel toimub automaatselt selle kauba lisamine tehingule. Lisaks ühe konkreetse kauba paigutamisele klahvi alla, on võimalik klahvi alla seadistada ka kaubagruppi. Sellisel juhul tehakse koodid põhimõttel, et kood algab klahvi koodiga (A01, B02 jne.) ja lõpeb kaubagrupis asukohta tähistava kahekohalise numbriga (nt. A0101, A0102 jne.). Sellise loogika järgi defineeritud koodide puhul avaneb klahvile vajutades kauba kiirotsija, kus esitatakse kaubad, mille koodid algavad vastava otsevalikuklahvi koodiga.