Kaupade liikumist mõjutavad toimingud on:
- ost, müük (ostu-müügi arve-saatelehed)
- laovahetus (kaubalehed)
- arvelevõtmine, mahakandmine (arvelevõtmise-mahakandmise aktid)
- tootmine (tootmisaktid)

Korrektseks arvepidamiseks on oluline nende toimingute tegemise õige järjekord. See tähendab kõigepealt kauba lattu võtmist ostudokumentide ja/või arvelevõtmisaktidega. Alles siis, kui kaup on arvele võetud, hakatakse seda müüma, sellest tootma, ladu vahetama, maha kandma. Sellise loogilise järjekorra puudumisel (isegi kui dokumendid sisestatakse hiljem õige kuupäevaga) võivad tekkida omahinna, müügi- ja tootmiskulude erinevused, mis omakorda kajastuvad raamatupidamises.

Kauba omahind

Kauba omahinna arvestamise aluseks on "kaalutud keskmine": lattu võetavad kogused ja rahad summeeritakse ning kauba ühe ühiku hinna leidmisel jagatakse laos olev omasumma kauba kogusega. Kauba väljastamine laost toimub dokumendi koostamise hetke keskmises omahinnas. Erandi moodustab mahakandmine partiist, kus väljastamine toimub konkreetse partii omahinnaga (vt. Kauba arvestamine partiides).

NB! Kauba omahinna arvestus toimub laoosakonna keskselt.

Laod

Ladusid võib süsteemis olla kas üks või mitu, see sõltub ettevõtlusest. Osakondade defineerimise eel tuleks läbi mõelda kogu kauba liikumise teekond ettevõttes: kes kauba vastu võtab, kuidas see edasi liigub, kes selle eest vastutab jne.

Ladusid on mõistlik teha vastutuse järgi. Kui ettevõtte erinevad osakonnad paiknevad ka füüsiliselt täiesti eraldi, on selge, et vastutus on erinevate inimeste käes ja ka kauba asukoha poolest on vajalik, et need oleksid eraldi osakonnad. Samas on toitlustusettevõtete puhul, kus baari letimüük ja köögimüük on suht lähedalt seotud, mõistlik eraldada ka need eraldi osakondadega. Ei vastuta ju baarileti taga töötav isik selle eest, mida kokk toidu sisse paneb ja kokk selle eest millist alkoholi baarist müüdi.

Samas on eraldi osakondade tegemise juures vaja siiski põhjalikult läbi mõelda selle vajalikkus, sest eraldi osakondade puhul peab arvestama sellega, et osakondadevaheline kauba liikumine tuleb ka programmiliselt fikseerida, mis omakorda on lisatöö.

Ostu-müügiarved, -saatelehed

Arvedokumentide puhul on laoarvestuse seisukohalt väga oluline milline on dokumendi tüüp. Nimelt tekitavad laoliikumise vaid sellised dokumendid, mille tüübiks on "saateleht". Dokument tüübiga "Arve" ei tekita kauba liikumist. Kuna dokumendi tüüpi ei saa hiljem enam muuta, siis enne arve salvestamist tuleks kindlasti veenduda selle korrektsuses. Kui dokument sai salvestatud tüübiga "arve", aga pidi olema "arve-saateleht", siis sellise olukorra parandamiseks koostatakse täiendav saateleht, mis seotakse eelnevalt tehtud arvega (vt. arve -> uus -> saatelehe koostamine arve põhjal).

Kuna arve koostamisel määratakse laoosakond iga kaubarea korral eraldi, on mitme osakonna olemasolul võimalus ühe arvega võtta kaupa korraga arvele mitmesse erinevasse osakonda (sama kehtib ka müügiarvete puhul).

Näide: Kui ühe arvega ostetakse 20 pakki kohvikoort, millest 15 läheb kööki ja 5 baari, sisestatakse see kaup kahe erineva reaga:

Seda võimalust on mõistlik kasutada olukorras, kus ka reaalselt ei toimu kauba üleandmist erinevate osakondade vahel ning ettevõttesiseselt ei ole vaja fikseerida üleandmise-vastuvõtmise dokumente.

Dokumentide koostamisel järjekorras Saateleht -> Arve peab teadma, et ostusummade muutmisel arve peal, muudetakse ka summasid saatelehel, kuid ei muudeta saatelehel olevat raamatupidamiskannet. NB! Kannet peab värskendama kasutaja ise, läbi dokumendi redigeerimise! Seetõttu on korrektsemaks käitumisviisiks: redigeerida esmalt saatelehte ning teha arve juba muudetud saatelehe alusel.