Hilisemate parendustega seotud kulutused lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele ainult juhul, kui need tõstavad varaobjekti tootlustaset kõrgemale objekti algselt hinnatud tootlustasemest.

Näide1: Hoonel katuse ja põrandate vahetamine tõstab oluliselt hoone kvaliteeti ja pikendab kasulikku eluiga, mistõttu need kulud lisatakse hoone soetusmaksumusele.

Näide2: Tootmisliini uuendamise tulemusena pikeneb selle kasutusiga (võrreldes algselt planeerituga) ja/või suureneb tootmisvõimsus.

Näide3: Tootmisliini modifitseerimise tagajärjel paraneb toodangu kvaliteet ja kasvavad toodangu müügist saadavad tulud.

Kulutused, mis taastavad objekti algset tootlustaset (näiteks remont, hooldus ja muud sarnased kulutused), kajastatakse perioodikuludes.

Põhivara parendamise ja täiendamisega seotud kulutused on võimalik lisada põhivara maksumusele kahel viisil:

• kohe, vastavalt nende tekkimisele või
• kogudes kulutused kokku ja lisades need põhivara maksumusele koos ühe summana.

Ostetud parenduse lisamine põhivaraobjektile

Ostetud kulutused lisatakse põhivaraobjektile läbi ostudokumendi. Ostudokumendi sisestamisel kasutatakse kulutuste fikseerimiseks raharidasid. Rahareal näidatakse lahtrites:

• inventar - inventar, millega kulutused seotakse
• konto - konto, mille väärtus kulutuse summa võrra suureneb (põhivara konto)
• kirjeldus – inventari valimise järel täidetakse see lahter inventari nimetusega, kuid kulutuste puhul võiks selle asendada kulutuse kirjeldusega
• summa – summa, millega kulutus arvele võetakse. Kui käibemaks on võimalik tagasi küsida, siis ilma käibemaksuta summa, vastasel juhul koos käibemaksu summaga.

Parenduste lisamine põhivarale kulutuste kokkukorjamise teel

Järgnevalt kirjeldame lahti tegevused, kuidas toimida olukorras kus põhivarale tehtavad kulutused korjatakse perioodi jooksul kokku ja võetakse arvele ühe summana. Sarnaselt põhivarale tehtavate parendustega saab kirjeldatud lahendust kasutada ka omavalmistatud põhivarade tootmisel ja ehitamisel.

1. Tehakse uus inventari tüüp näiteks: "Parendused põhivarale" või "Lõpetamata ehitised" . Eraldi invenatri tüüp on vajalik selleks, et võtta analüüsi põhivara parenduste või siis ehitatavate põhivarade kohta ning raamatupidamislike kannete tegemisel konteerida sellised toimingud eraldi arvel olevast põhivarast.

2. Tehakse uus inventarikaart, mille nimetus võiks olla sarnane arvele võetud (või hiljem arvele võetava) põhivaraga. Loodud (abi)inventarikaardil määratakse inventari tüübiks eespool defineeritud tüüp. Inventarile ei määrata ei amortisatsioonivalemit ega -perioodi.

   Näide: Põhivarana on arvel "Laohoone", millele hakatakse parendusi tegema kapitaalremondi näol. Esimese väljamineku tekkimisel selleks otstarbeks defineeritakse ostuarvel uus varaobjekt "Laohoone parendused", millega seotakse kõik remondi tarbeks tehtavad kulutused.

3. Kõik põhiobjekti parendamiseks tehtavad kulutused lisatakse ostuarvete kaudu abiobjektile.

4. Kui parendused on lõppenud, siis tuleb abiobjekt maha kanda ja selle summa võrra suurendada põhivaraobjekti soetusmaksumust.

   NB! Kui tehtav(ad) parendus(ed) osutuvad olulisuse printsiibist lähtuvalt tähtsaiks soetusmaksumuse komponentideks, võetakse need arvele eraldi varadena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt nende kasulikule elueale. Kui parendusi eraldi objektina arvele ei võeta, aga parenduste tõttu pikeneb põhivara pikeneb, tuleb muuta põhivaraobjekti tööiga.

NB! Selleks, et uue põhivara tüübiga inventaride korral kasutataks ka vastavaid bilansikontosid, on vaja täiendada põhivaratoimingutega seotud automaatlausendeid. Sellise vajaduse ilmnemisel palume ühendust võtta Kardinali koolitustoimkonnaga.