Tasuliik on tasukannet (ehk töötajale konkreetse summa arvestamist või kinnipidamist) iseloomustav tunnus. Lihtsaimate tasuliikide "Arvestatud" ja "Kinni peetud" ülesandeks on näidata, kas konkreetne summa suurendas või vähendas töötajale makstavat palka.

Sageli on aga mõistlik tasukannete tunduvalt detailsem iseloomustamine: summa on arvestatud töötajale töötasuna, puhkusetasuna, konkreetsete kulutuste hüvitusena või summa on töötaja palgast kinni peetud maksude tasumiseks, alimentide tasumiseks jne.

Nimetatud eesmärgid ongi tasukannet iseloomustavateks tunnusteks ehk tasuliikideks. Programmis kasutatavad tasuliigid on omavahel hierarhilises seoses. Näiteks, kui arvestatavate tasude iseloomustamiseks on loodud tasuliigid "Töötasu" (iseloomustab tehtud töö eest makstavat töötasu) ja "Puhkusetasu" (iseloomustab puhkusel viibimise ajal makstavat puhkusetasu), siis need kaks tasuliiki on omavahel nn. naaberseoses st. töötasud ei kuulu kunagi puhkusetasude hulka.

Info ülevaatlikkuse huvides on mõistlik omada veel ka nende tasuliikide infot koondavat spetsiaalset tasuliiki (e.gruppi): "Arvestatud tasud", mis omab infot nii töötasude kui ka puhkusetasude kohta.

Sageli on mõistlik kasutada veelgi detailsemet jaotust, kus töötasud on omakorda jagatud ajatöötasudeks, tükitöötasudeks, lisatasudekse, preemiateks jne.

Seega pakuvad tasuliigid palgaprogrammis arvestatava ja kinnipeetava raha detailiseerimise ja samas ka grupeerimise võimalust. Programmis KARDINAL palk toimub tasukande iseloomustamine kahes osas:

1. Iga tasukande juures fikseeritakse, kas vaadeldav summa lisandub töötaja tasule või peetakse tasust kinni.
2. Iga tasukande juures fikseeritakse tasukande olemust täiendavalt iseloomustav tasuliik.

Programmis on kasutusel 6 tüüpi tasuliike:

1. Grupp - tasuliik, mis koondab oma alluvate infot.
   NB! Tasugruppi ei saa kasutada tasukandes!

2. Maksustatav palk - tasuliik, mis kirjeldab töötajale arvestatud töötasu.
   NB! Palgana kirjeldatud tasusid kasutatakse töötaja keskmise palga arvutamisel (näiteks puhkusetasude leidmiseks), seega tuleb kõik palgaseaduse alusel palgana käsitletud tasukandeid kirjeldavad tasuliigid luua tüübiga "Palk"

3. Maksustatav tasu - tasuliik, mis kirjeldab töötaja maksustatava tasu hulka kuuluvaid tasukandeid,mida palgaseaduse alusel ei käsitleta palgana (puhkusetasud,alimendid jms.)
   NB! Töötaja maksustatava töötasu vähenemist (kinnipeetud alimendid) kirjeldavad tasuliigid on samuti tüübiga "Maksustatav tasu"

4. Maksuvaba tasu - tasuliik, mis kirjeldab töötajale arvutatud kuid maksustamisele mittekuuluvat tasukannet (lähetuskulude hüvitis, päevaraha)

5. Kinnipidamine - tasuliik, mis kirjeldab töötajale arvutatud tasudest tehtavaid kinnipidamisi. Vähendab firma palgavõlga töötaja ees, kuid ei muuda töötaja maksustatavat tasu (palgamakse).

6. Firmasisene tasu - kirjeldab ettevõtte palgakulu leidmisekskoostatavaid tasukandeid (sotsiaalmaks). Ei muuda töötaja maksustatavat tasu ega firma võlga töötaja ees.

Tasuliikide kirjeldusest on näha, et:

• Töötaja keskmise palga leidmisel kasutatakse ainult tüübiga "Maksustatav palk" kirjeldatud palgakannete summat.
• Töötaja maksustatav (töö)tasu on tüüpidega "Maksustatav palk" ja "Maksustatav tasu" kirjeldatud palgakannete summa .
• Töötajale maksmata (töö)tasu e. firma võlg töötaja ees on tüüpidega "Maksustatav palk", "Maksustatav tasu", "Maksuvaba tasu" ja "Kinnipidamine" kirjeldatud palgakannete summa.
• Ettevõtte summaarne palgakulu on kõigi palgakannete summa.

Tasuliikide põhiülesanded on:

• Iseloomustada nendega seotud tasuridade tekkepõhjusi
• Pakkuda võimalust infot grupeerimiseks ja sorteerimiseks sobivate kriteeriumite põhjal
• Pakkuda operatiivset palgainfot (raha seisu) soovitavas detailsuses
• Võimaldada detailse info baasil teha pearaamatusse vaid palka puudutavad koondkanded

Tasuliigid on palgaprogrammi baasobjektid. Nende olemasolu on programmi töötamise seisukohalt KOHUSTUSLIK! Kuna kõik programmi tegevused on seotud tasuliikidega, siis tuleb tasuliikide loomisel täiendada ka tasude arvutamise ja kinnipidamise eeskirju (nende abil koostatakse dokumentide sisestamisel tasukanded automaatselt). Kasutatavate tasuliikide detailsus ja arv sõltub konkreetse firma vajadustest.

Programmiga on kaasas palgaarvestuses kasutatavate tasuliikide näidis. Tasuliikide loomisel tuleb arvestada, et :

1. Tasuliike on võimalik kasutada tasukannete käsitsi sisestamisel.
2. Kui tasuliik on määratud tasueeskirjadesse, siis koostatakse dokumentide sisestamisel tasukanne automaatselt.

NB! Tasugruppe ei saa määrata konkreetse tasukande koosseisu - tasugrupi ülesandeks on iseloomustada oma alluvate summaarset infot.

Tasuliigi sisestamine ja muutmine

Uue tasuliigi sisestamiseks tuleb valida käsunupp "Uus". Andmeväljadesse tuleb sisestada tasuliigi number, nimi ja elemendi otsene ülem. Kui ülem puudub, siis tuleb vastav andmeväli jätta tühjaks. Ülema määramiseks saab saab kasutada ka tasuliigi kiirotsijat.

NB! Ülemaks saab olla vaid grupina määratud tasuliik!

Lisaks tuleb tasuliigi juures fikseerida, kas tegemist on lihtelemendiga (millega seiótakse otseselt tasukanded) või grupiga (mis koondab mingit tasuliikide hulka). Tasuliigi tüübi määramisel tuleb arvestada tasuliigi kasutamise otstarvet.Tasuliigi salvestamisel värskendatakse hierarhilist loetelu automaatselt.

Tasuliigi muutmiseks tuleb vastav element aktiviseerida (liikuda loetelus temale) ning seejärel vajutada käsunupule "Muuda". Avatav sisestusaken on juba vastava tasuliigi infoga täidetud.
NB! Alluvaid sisaldava grupi muutmisel ei saa muuta enam grupitunnust.

Tasuliikide vaatamine

Tasuliikide vaatamisel, gruppide avamisel ja sulgemisel kehtivad kõik hierarhilise loetelu kasutamise põhimõtted. Vaadeldava tasuliigi (aktiivne element loetelus) summa esitatakse (kui on kasutajal summa nägemise õigus) loetelu all asuvas passiivses andmeväljas. Aktiivse elemendi muutmisel värskendatakse andmeväljas asuvat summat automaatselt.

Täiendavalt on võimalik aga näha ka näidatava summa jaotust projektide lõikes. Selleks tuleb menüü "Tasuliigid" alammenüüst "Näita ka" valida töökäsk "Summa jaotus projektide lõikes". Töökäsu valikul muutub nähtavaks loetelu, kus esitatakse vastava tasuliigi poolt kirjeldatavate tasukannete summad projektide lõikes. Hierarhilise loetelus aktiivse elemendi muutmisel värskendatakse ka projektide loetelus olevaid tasuliigi summajaotusi automaatselt.

Hierarhiline e. alluvuslik seos on ülemus - alluv suhe mingi registrikogumi (n. üksused, tasiliigid, ametid) elementide vahel. Hierarhilises seoses olevas kogumis kehtib iga kahe elemendi vahel üks tingimustest:

• Üks element on teise ülem (kas otseselt või kaudselt) ehk kehtib nn. alluvusseos.
• Elemendid omavad ühist ülemust ehk kehtib nn. naaberseos.