Tööleping on töötaja ja ettevõtte (tööandja) vaheline kokkulepe, mille järgi:

• töötaja kohustub tegema tööandjale tööd ja alluma tema juhtimisele
  
• tööandja kohustub maksma töö eest tasu ja kindlustama ettenähtud töötingimused.
  

Töölepingute register on programmi baasregister.

Programmis KARDINAL palk on kasutusel 3 tüüpi lepinguid:

• Tööleping (Põhikoht) - leping põhikohaga töötajale (TLP)
  
• Tööleping (Kohakaaslus) - leping kohakaaslusega töötavale töötajale (TLK)
  
• Tööettevõtuleping - leping ühekordse, lühiajalise töö tegemiseks (TEL)
  

Tööleping sisaldab harilikult järgmisi tagatisi:

• töötaja õigus puhkusele ja puhkusetasu;
  
• töötaja õigus hüvitistasule (näiteks: koondamisel).
  

Tööettevõtuleping erineb töölepingust järgmiste asjaolude poolest:

• eelpoolnimetatud tagatised võivad puududa;
  
• töötasu ja tööaega arvestatakse statistilistes kokkuvõtetes mõnevõrra teistel alustel.
  

Ühel töötajal võib ettevõttega olla sõlmitud mitu erinevate tingimustega lepingut.

Töötaja ja tööandja poolt töölepingu sõlmimisel kokkulepitud tingimusi nimetatakse töölepingutingimusteks. Palgaprogramm huvitub reeglina järgmistest tingimustest:

• Töötingimused, mis fikseerivad töötamise viisi, koha ja aja (e. töögraafiku).
  
• Puhkusetingimused, mis fikseerivad iga-aastase puhkuse pikkuse (põhi- ja lisapuhkuse päevade arvu) ning puhkusetasude leidmise viisi.
  
• Palgatingimused, mis sisaldavad harilikult järgmisi komponente:
  
  • Palgamäär, mis on palga suurus kindlaksmääratud ajavahemiku (näiteks: kuu, aasta) kohta, eeldusel, et töötaja töötab kogu selle ajavahemiku jooksul ning täidab tööülesandeid.
    
  • Tükitasuhinne, (e. tariif), mis on tehtud tööoperatsiooni, teenuse või toote eest makstava palga suurus.
    
  • Lisatasuprotsent, mis on konkreetsetest kokkulepetest lähtuvalt töötaja palgamäära suurendav kordaja.
    
  • Palga arvutamise viis ehk palgasüsteem on töötaja ja tööandja vahel kokkulepitud reeglite kogum, mis määrab kindlaks, mis alustel arvutatakse tasu tehtud töö eest. Sisuliselt määrab palga arvutamise viis kindlaks vahekorra tehtud töö ja selle eest makstava töötasu vahel.
    Lihtsaimad palgasüsteemid on:
    
    - ajapalk, kus palka makstakse vastavalt tööl oldud ajale;
    
    - tükipalk, kus palka makstakse vastavalt valmistatud toodete või teenuste hulgale
    Programmis on kasutatavad ka nende süsteemide kombinatsioonid!
    
• Palga maksmise kord, mis määrab:
  
  • palga arvestusaja (näiteks: iga kuu, iga nädal, lepingu lõpetamisel vms);
    Palga arvestusaeg on ajavahemik, mille kohta fikseeritakse töötaja või töötajate grupi e. brigaadi töötulemused ning arvutatakse töötasud;
    
  • palga maksmistähtaja (näiteks: perioodiliselt konkreetsel kuupäeval, maksegraafiku alusel vms). Palga maksmistähaeg on töölepingus fikseeritud kuupäev, millal on töötajal õigus nõuda tehtud töö eest palga kättesaamist.
    

Töölepingut kasutatakse kõikide põhitoimingute tegemisel. Sõltuvalt sellest, kas lepingu olemasolu toimingu tegemisel on kohustuslik, saab toimingud jagada kaheks:

1. Toimingud, mille korral on töölepingu määramine kohustuslik:
   • töötulemuste fikseerimine ja töötasu arvutamine;
     
   • lähetushüvitiste ja aruandva isiku poolt tehtud kulutuste hüvitiste arvutamine;
     
   • lisatasude (trahvide) arvutamine;
     
   • puhkusetasude arvutamine;
     
   • koondamishüvitiste ja teiste töötaja töölepingus fikseeritud hüvitiste arvutamine;
     
   • alimentide (elatiste) arvutamine ja töötajate töötasudest kinnipidamine.

2. Toimingud, mille korral ei ole töölepingu määramine kohustuslik:
   • laenude osamakse arvestamine ja kinnipidamine;
     
   • palga väljamakse või avansilise makse tegemine;
     
   • maksude arvutamine või kinnipidamine.
     

Esitatud loetelu kokkuvõttena võib formuleerida järgmise põhimõtte: "Kui tehakse toimingut, mis kas muudab jooksval perioodil või kasutab varasematel perioodidel arvutatud töötasu, siis on töötaja töölepingu määramine kohustuslik".